Hint, H., Leijen, D., Jürine, A. (2022). Eestikeelse akadeemilise teksti tunnustes. Keel ja Kirjandus. https://doi.org/10.54013/kk772a3
Akadeemilised tekstid on enamasti kõrgkoolides ja teadusasutustes kirjutatavad lühemad ja pikemad argumenteerivad kirjutised, mille eesmärk on (uute) teadustulemuste dokumenteerimine, levitamine ja nende üle arutlemine. Akadeemiliste tekstide hulka kuuluvad nii teadlaste teadustekstid kui ka üliõpilaste õppetöö eesmärgil kirjutatud tekstid, olenemata sellest, kas need on mõeldud trükis avaldamiseks või jäävad käsikirjadeks (Jürine jt 2014). Akadeemilised tekstid moodustavad omaette tekstiliigi ehk žanri, mida defineerime kui kindla eesmärgiga sotsiaalsete suhtlussündmuste kogumit, millele on omane kindlaks kujunenud dünaamiline suhe autori ning vastuvõtja vahel (Swales 1990: 40; Donahue 2008: 333; vt ka Kasik 2005: 8). Nagu igal tekstiliigil, on ka akadeemilisel tekstil kommunikatiivsest funktsioonist ja kultuuriruumist, aga ka keelest ja selle struktuurist sõltuvad keelelised tunnused, näiteks teatud süntaktilised mustrid, struktuur või registri markerid (Hyland 2004; Connor jt 2008; vt ka Rheindorf, Wodak 2019).
