Tekstipäev (Text Day) 2023, a vibrant assembly of text researchers in Estonia, was organised and hosted by the Bwrite Estonia team in collaboration with the University of Tartu’s Institute of Estonian and General Linguistics on November 30. As a traditional year-end conference, Tekstipäev has become a cornerstone event for researchers, students, and other professionals interested in different kinds of texts. This year’s program included presentations from researchers, students, and teachers from Tartu, Tallinn, and other parts of Estonia. The focus was on various methods and tools that allow for the exploration of patterns and practices within texts and their different levels. The presentations represented four more general topics: characteristics of Estonian academic text, large language models and their potential in text work, linguistic choices in contemporary texts, and the usefulness and challenges of analyzing historical texts.
Dr. Nicholas Groom from the University of Birmingham, our external advisor to the Bwrite project, delivered a compelling plenary lecture titled “New approaches to academic discourse analysis: Macro and micro perspectives”. Nick focused on two studies that offer novel approaches to the analysis of academic texts. For the analysis of macro-level aspects of text, Nick introduced the Bwrite project’s approach to unveiling the rhetorical structure of texts (specifically master’s theses) using machine learning methods. To clarify micro-level characteristics of text, Nick examined the occurrence of evaluative adjectives and constructions in book reviews, analyzing how and to what extent book evaluations vary across disciplines, i.e., which qualities researchers in a field most value in academic works.
At Tekstipäev, we also presented a comparative study on the use of endophoric markers in linguistics articles in Estonian, Latvian, and Lithuanian languages (authors Helen, Anna, Helena, Baiba). The analysis revealed various language- and discipline-specific features in both the distribution and functions of endophoric markers. Such variation in endophoric markers across languages can be attributed to different writing styles or traditions in the Baltic countries.
The day concluded with a practical metadiscourse workshop by Helena and Helen, where participants had an opportunity to explore Estonian academic texts through the lens of metadiscourse. They examined Hyland’s (2005) interpersonal model of metadiscourse and discussed how well the metadiscourse devices found in Estonian academic texts fit into Hyland’s various categories. The complexities and questions of (Estonian language) metadiscourse annotation were also discussed.
The insights and discussions from Tekstipäev 2023 continue to inspire and shape the landscape of text research, and we warmly invite you to join our ongoing journey at Bwrite Estonia.
30. novembril 2023 korraldas Bwrite’i Eesti tiim koostöös Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga tekstipäeva. Tekstipäeva näol on tegu tekstiuurijate juba traditsiooniks saanud aastalõpukonverentsiga. Seekord leidus kavas ettekandeid uurijatelt, üliõpilastelt ja õpetajatelt nii Tartust, Tallinnast kui mujalt Eestist. Programmi fookuses olid erinevad meetodid ja vahendid, mis võimaldavad avada tekstides ja nende eri tasanditel esinevaid mustreid ja tavasid. Temaatiliselt jagunesid tänavuse tekstipäeva ettekanded neljaks: eestikeelse akadeemilise teksti omadused, suured keelemudelid ja nende potentsiaal tekstitöös, tänapäevaste tekstide keelelised valikud ning ajalooliste tekstide analüüsimise võlu ja valu.
Plenaarettekandega “New approaches to academic discourse analysis: Macro and micro perspectives” esines Bwrite’i projekti välisnõustaja dr Nicholas Groom Birminghami ülikoolist. Nick keskendus oma ettekandes kahele uurimusele, mis pakuvad uudset lähenemisnurka akadeemilistele tekstidele. Esiteks oli juttu sellest, kuidas Bwrite’i projektis analüüsiti teksti makrotasandi aspekte teksti (täpsemalt magistritööde) retoorilise struktuuri kaudu masinõppe meetodite abil. Teksti mikrotasandi omaduste selgitamiseks aga vaatles Nick hinnanguliste adjektiivide ja konstruktsioonide esinemist raamatuarvustustes, analüüsides seda, kuidas ja mil määral erinevad raamatutele antud hinnangud erialade lõikes, st milliseid omadusi eriala uurijad ise teadustööde puhul enim väärtustavad.
Bwrite’i tiim estiles tekstipäeval ka võrdlevat uurimust tekstisiseste viidete kasutusest eesti-, läti- ja leedukeelsetes keeleteaduse artiklites (autorid Helen, Anna, Helena, Baiba). Analüüsis ilmnes mitmesuguseid keele- ja valdkonnaspetsiifilisi eripärasid nii metadiskursuse markerite jaotuses kui ka funktsioonides. Sellist tekstisiseste viidete varieerumist keeliti võib põhjendada erinevate kirjutamisstiilide või -traditsioonidega Balti riikides.
Päeva lõpetuseks pakkusid Helena ja Helen ka praktilist metadiskursuse töötuba, kus osalejad said ise eestikeelseid akadeemilisi tekste läbi metadiskursuse prillide uurida. Vaatluse alla võeti Hylandi (2005) interpersonaalne metadiskursuse mudel ning arutleti, kui hästi paigutuvad eesti akadeemilises tekstis leiduvad metadiskursuse vahendid Hylandi eri kategooriate alla. Arutleti ka (eesti keele) metadiskursuse märgendamise keerukuste ja küsimuste üle.
